Image for La graphie créole [electronic resource].

La graphie créole [electronic resource].

See all formats and editions

Ni an patj tan moun ka matj lang kryol la okontr di sa anlo adan nou p kw.

Dj pou yonn, adan liv rakontaj listw, kontel ta P Labat oben P Pelleprat, kivdi nan 17 siek, nou za ka jwenn yonn-d ti mso fraz ki an kryol.

Titak pli ta, nan 19 siek, l lavant sik kann pmet s Btj-a vini gwotjap, d sten adan yo, ki Sen-Domenng, ki Matinik, ki Gwadloup, koumans matj d teks litr adan sa yo t ka kriy wanni-wanna s Neg-la Primi teks nou konnet s an chant-powem misi Duvivier de la Mahautire, ti tit-li s Lisette quitt la plaine ki paret pa kot 1754 oben 1757.

Apr'y, d moun kon Franois Marbot (Matinik), Paul Baudot (Gwadloup), Alfred Parpou (Guiyn) oben Georges Sylvain (Ayiti) mt dw liv fab, poem, tyat ek jik woman.S matj 19 siek-la t ka svi an lkriti ki timolojik, kivdi an lkriti ki fondas asou ltograf lanng fwans.

Sa t tibwen nowmal pis, nan lpok-tala, psonn pa t ka konsidr kryol kon an vr lang ek yo pa t ka w nssit machok an ltograf espsial ba'y.

Men lakay an matj kon Parpou, nou za ka w an primi vans-douvan asou chimen wouchach an ltograf natif-natal ba kryol : i ka matj s mo-a ka vini di fwans a pi ltograf fwans ek s lzot mo-a pi an grafi fontik.

Pa kot mitan 20 siek, s moun l'ACRA-a (Acadmie Crole Antillaise), at Gwadloup, katjil tou anl an ltograf espsial men s at Ayiti, an 1945, ki d past pwotestan mritjen, Mc Connell pi Laubach , ki t l tradui Labib an kryol, mt doubout an grafi toutafetman difwan di ta fwans-a.

Fondas sistenmyo a, s t API (Alphabet Phontique International).

Pli ta ank, d langannis ayisien, Faublas pi Pressoir, mt sistenm-tala an manni pli obidjoul.M s anni okoumansman s lann 1970 ki an langannis matinitj, Jean Bernab, katjil anl sa yo ka kriy an vritab sentaks grafik kivdi an sistenm ti s pa enki s grafem-la ou ka apiy anl yo, men anl rilasion ant s mo-a andidan fraz-la tou.

Ki manni dkoup fraz-la ? Kiles mo pou matj bwar ek kiles mo pou matj dbwar ? Ki kot pou mt mak liennay (trait d'union) ? Jean Bernab pwopoz sistenm-li a - ti moun koumans kriy sistenm GEREC - adan an bidim liv yo ka kriy Fondal-Natal (1983).

Sistem Gerec-la trap anpil siks ek moun vini ka svi'y pres toupatou oliwon lat-a.

Pannan pwes trant lann, sistem-tala woul adan liv, jounal, piblisit, kisasaysa? ek, tanzantan, Jean Bernab t ka f yonn-d ti mofwazay adan'y silon ryaksion piblik-la.

Epi mi anvwala, an siek ki nef ka koumans ek i tan pou f an bilan.

I tan pou tir lison di lo lann lesperyans-tala ek mt doubout an sistenm toutafetman djok : s sa zot k jwenn adan liv-tala, Graphie crole.

Read More
Special order line: only available to educational & business accounts. Sign In
£10.99
Product Details
Ibis Rouge
2844506259 / 9782844506252
eBook (Adobe Pdf)
400
11/10/2001
150 pages
Copy: 10%; print: 10%